Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele. Samas võib igapäevaelust tuua näiteid, kus probleem on mõnikord teistpidiselt kallutatud. Näiteks saavad naised ööklubidesse südaööni tasuta sisse, mehed peavad alati ostma täispileti. Meestelt eeldatakse restoraniarve tasumist. Siiski on selliseid näiteid liiga vähe, et võrdõiguslikkusest rääkida. Naiste diskrimineerimist ja objektiks muutmist kohtab palju ka meedias. Eestis ilmus aastaid tagasi telereklaam ,, Joomine teeb naise koledaks". Sellistel soostereotüüpidel põhineva
ee/et/laps/lapsevanema-oigused-ja-kohustused). Veel on igal vanemal õigus esindada oma last. Ta võib teha lapse eest otsuseid. Seaduslikult on vaja erinevate tehingute ja riiklike otsuste langetamisel ennem 18- aastaseks saamist vanema nõusolekut ja kohalolekut. Kõigi nende otsuste ja kohustuste taustal ei maksa siiski unustada, et nii lastel kui vanematel on vajalik üksteist austada. Seda kõike ei pane paika meie vanus vaid lojaalsus, abistada ja austada endast vanemat inimest, kuid teistpidiselt tuleb meeles pidada, et meist nooremad inimesed on ühel päeval kellegi jaoks eeskujuks ja lapsevanemaks ning kindlasti ei soovi nende lapsed taolist käitumist, mida rakendatakse nende endi peal. Kokkuvõtlikult võib öelda, et need read, mis on seaduses kirja pandud on kohustuslikud meile kõigile, kuid tihti me ei kipu neid järgima. Siinkohal jääb iga inimese enda otsustada, kui heaks ja armastavaks
annaabi.ee 
