Reinkarnatsioonid hinduismis taaskehastus, budismis ümbersünd C teised suured usundid (nt hiinlaste taoism või jaapanlaste sintoism) Rituaal usuline toiming, kultuse osa Kultus usundi jumalateenistuse vorm Tekkeprotsessi põhiline liigitus A. Etnilised e rahvuslikud us. tekkinud keele- ja rahvuspiirkonnas, siia kuuluvad hõimuusundid Misjon usundi levitamine muu-usuliste seas B. Rajatud usundid tekkinud individuaalse rajaja ümber: budism, islam ja kristlus. C. Teistlikke us. jaotatakse: 1) polüteistliteks e. mitme jumala us.: muinassoome us., hinduism. 2) monoteistlikuks e. ainujumala us: judaism, kristlus, islam 3) panteistlikeks, mille kohaselt Jumal asub kõikjal: sintoism Raamatusundid ehk kõrgreligioonid Primitiivsed usundid ehk kirjaliku traditsioonita, suuline pärimus
monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus, islam; panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. MONISTLIKUD keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Taolise jaotuse järgi puhtaid religioone esineb siiski harva ning ühel religioonil võib olla nii teistlikke kui ka monistlikke tunnusjooni. Eriti kujukas näide on hinduism oma paljude vooludega. Usundite liigitus leviku alusel LOKAALSED sageli samastatavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga. MAAILMAUSUNDID levinud üle maailma: missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; näiteks kristlus, islam; vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel
Organismide loomise kohta rääkides saab öelda, et organismid on nii keerukad, et mitte ükski bioloog ei või väita, et ta neid täielikult mõistab. Seega pole ka bioloogidel võimalik Looja töö kvaliteedi üle otsustada. Samas ei või seda võtta nii, et kogu organismide areng on rangelt jumalik. Selles osalevad suuresti ikka ka looduslikud protsessid. Elu ei saanud universumis tekkida varem kui Maa peal. Ka ei võinud ta tekkida palju hiljem. On olemas mitte-teistlikke argumente universumi loomise kohta. Esiteks, meid poleks olemas ning meil ei oleks võimalik universumit vaadelda, kui ei oleks sündinud midagi ebatõenäolist. Teisisõnu, meid poleks olemas ning me ei oleks võimelised universumi omadusi kirjeldama, kui juhus poleks neid äärmiselt ebatõenäolisi omadusi tekitanud. Teiseks, eesmärgipärasuse kohta käivad argumendid jäävad teaduse ainevallast välja ning seetõttu tuleb neid ignoreerida. Kolmandaks, et meie
annaabi.ee 
