MADAL JA KÕRGE ENESEHINNANG 1. Inimese enesehinnag kujuneb tema lapsepõlvest saadik, olenevalt tema vanemate suhtumisest temasse. Samuti mõjutab inimese enesehinnangut ka ühiskond ja keskkond, milles ta kasvab ja elab. 2. Enesehinnang ja teistepoolne hinnang võivad olla seotud selle kaudu, et tihtipeale arvestatakse teiste arvamuste ja hinnangutega rohkem kui peaks. Enesehinnang sõltub suuresti teistepoolse hinnangutest. Teiste arvamus mõjutab väga paljusid inimesi. Kui öelda, et teatud inimene ei oska hästi tantsida, ta võtab seda omaks ning hiljem ta kas üritab ennast parandada või ta lihtsalt loobub, sest talle teeb haiget teiste kriitika. Just kriitika võib tekitada madalat enesehinnangut. Teisest küljest see võib jälle inimest panna pingutama. 3. Madal enesehinnang – inimesed ei suuda kohaneda probleemidega, läbikukkumistega
4. Stereotüüp Stereotüübi mõistet on kasutatud: tekstitasandil mentaalsel tasandil. Rahvaluuleteksti tasandil tähendab stereotüüp teatud liiki kordumist tekstis, näiteks regilaulu laulualgusvormelid või pöördumisvormelid nagu: Neitsikesed, noorukesed, muinasjuttude algus- vm vormelid. Mentaalsel tasandil on stereotüüp tundmatu seletamine tuntu kaudu; on rühma ühtekuuluvustunnet näitav ja kujundav väline märk, seotud rühma identiteediga (nii enesemääratluse kui ka teistepoolse määratlusega). Stereotüüp -- see on teadmine, kuidas midagi teha, kuidas teatud olukorras toimida. Teadmine, et väikest last saab rahustada kuss-kuss häälitsusega, et tuttavat nähes öeldakse tere!, et surnu juures tuleb käituda vaikselt, et teda mitte häirida ... Kuid mujal teatakse hoopis teisi vormeleid, teisi käitumisnorme. Üks huvitavamaid stereotüüpe seostub nimeteemaga: nimi näitab kuuluvust kuhugi (sugulusseoseid, sotsiaalset kuuluvust, sugu, rahvust, vanust jms).
annaabi.ee 
