Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
Tsöloom, kui olemas, on kas skisotsööl, või siis
pseudotsööl
(ilma vooderdava epiteelita).
Algsuustest erineb üks eraldi klaad – teissuused (Deuterostomia), kuhu kuuluvad
ka
selgroogsed. Noil saab blastopoorist pärak, toes areneb keha sees, ja tsöloom
areneb
lootel kui enterotsööl, ürgsoole paarilistest soppidest.
110. Teissuuste ( Deuterostomia ) ühistunnuseid (peale suu tekke lootel
uues
kohas).
Erinev on ka algsuuste loote lõigustumine, mis tavaliselt on spiraalne (teissuustel
radiaalne). Samuti areneb esmassuuste skelett keha pinnal, teisuustel aga keha
sees
sidekoest.
111. Okasnahksete ( Echinodermata ) põhirühmad.
meriliiliad (Crinoidea), madutähed (Ophiuroidea), meritähed (Asteroidea),
meripurad
(Holothuroidea), merisiilikud (Echinoidea) ja ketastähed (Concentricycloidea).
112. Poolkeelikloomade ( Hemichordata ) ja keelikloomade ( Chordata )
ühistunnuseid.
Kõigile on ühine lootearengus blastopoori muutumine suu asemel pärakuks,
tsöloomi