Senitundmatutes hingesügavustes tärkavad erinevad tunded: üksildus, tõeline sõprus, armastus. Iseseisva tundeelu tekkimine muudab suhtumist oma kehasse ja ümbruskonda, oluliselt suureneb vajadus nii sõprade kui ka armastuse järele. Armumishood ja sõpruskontaktid on teismeeas sageli lühiaegsed, katkedes üllatavalt kergesti. Noorel võib armumistunne olla segunenud fantaasiatega. Kui sõber on oma ülesande teatud arengupunktis täitnud, pole teda enam vaja, ta kahvatub ja ununeb. Teismeeal on nn eksperimenteeriv varjund minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde, püütakse pälvida tunnustust, vallutatakse ja ollakse ise vallutatud. Varajases teismeeas algab vabanemisprotsess vanematest, mis eeldab sisemaailma muutumist. Heitlemine "tahan/ei taha" võib võtta drastilisi vorme. Sisemiseks arenguks on kõige tähtsam, et ka sel perioodil jätkuks usalduslik suhe oma vanematega. Ajal, mil hingeline küpsemine