Eesti kirjanduse ajalugu II
Tekib
selleaegses luules haakumist ka Juhan Liiviga. Kuigi sümbolistlikud kõlad järkuvad, liigub
Alver maale lähemale tuleb rohkem loodusetunnetust ja olustikukirjeldust. Samas ei saa
kuidagi täheldada, et ta saaks sõbraks selle poeetikaga, mida Nõukogude võim juurutab. Kui
kultuuriliste tähendustega mõelda, tuleb Alveri vaikimist väga oluliselt täheldada (Vaiki Alver
- kannab varjatud tähendusi vaimse vastupanu ja teisitolemus märki, sõltumatuse märki.).
Pikk vaikimine hakkab oluliselt mõjutama ka hilisemat Alveri retseptsiooni. Ta on kuulutatud
elavaks klassikuks ,,luuletaja, kes julges mitteluuletada".
Alveri puhul võib rääkida mingisugusest ilukultusest iluideal valitseb luulet. See
ilukummardus on mingi teatava aukartuse tunne kunsti ees. Aukartus kunsti ees hakkab
tekitama tunnet, et kunst on esmane (primaarne) [,,Meistrile" esikteosest Baudelaire'le
pühendatud luuletus
annaabi.ee 
