Õigusfilosoofia ajalugu
· Põhimõtteliselt võib eraisik tunda eelarvamust teiseusuliste (olgu kristlaste või paginate)
suhtes, kuid ei tohi võtta temalt vara ega tarvitada vägivalda. "Kui keegi inimene eksib õigelt teelt,
siis on see tema enda õnnetus, mitte sinule tehtud kahju; ega pea sa teda karistama ka selle elu
asjade suhtes seetõttu, et sa arvad, et tema käsi käib halvasti tulevases elus."
4. Riigi ja kiriku eraldatus
· Kristlased peavad armastama ligimest, mis on vastuolus karistustega teisitiuskumise eest.
· Riigil ja kirikul on mõlemal omad funktsioonid (sundus vs hinge lunastus). Inimese teod
alluvad nii "seesmisele kui välisele kohtule".
4.1. Riigivõimu funktsioonid
· Riik eksisteerib piiritletud eesmärkidel inimeste vabaduste, elu ja vara (raha, maa, majad,
mööbel jms) kaitse. Väliste asjade kaitse.
· Ei tohi sekkuda jumalateenistusvormidesse (ei kehtesta ega keela). "Kui katoliiklane usub, et
annaabi.ee 
