Platoni õpetus hingest ja voorustest.
demiourgos valmistas maailma hinge. (35a-b) Selleks olevat ta võtnud “materjali” ühelt poolt
jagamatust ning alati samana püsivast olemusest (ideed), ja teiselt poolt sellest, mis kehades on
allutatud pidevale jagunemisele (meeleliselt tajutava maailma loomus), ning nendest kahest
moodustanud segu, mis kujutas endast midagi keskmist, vahepealset kahe esimese alge vahel.
Esimest alget nimetatakse antud juhul “samasuseks” (tauton), teist “teisitisuseks” (heteron),
kolmandat aga vahepealseks olemuseks, mis on osavõtus kummastki esimesena nimetatust. Need
kolm liidab demiourgos seejärel jõuga kokku üheks “materjaliks”, millest ta asub looma kosmose
hinge. Sellestsamast luuakse seejärel ka ülejäänud elusolendite, teiste hulgas ka inimeste, hinged.
Jõudu peab demiourgos seejuures kasutama aga sellepärast, et alged, millest ta kosmose hinge
looma asub, on teineteise suhtes vastandlikud. Kuigi jumalik demiourgos suudab anda nendest