Kristluse ajalugu TÜ 2018 sügis
rahvusliku ideoloogiaga. Osa vaimulikke pooldab sõda, kaputsiinipaater Koch peab
sõda isegi sakramendiks. Kirik tunnetab end ka sõja käigus rahvast koondava jõuda ja
püüab aidata oma rahvast võidule. Sõja lõpus on suur pettumus, et ei suudetud
ühiskondlikult tugeva jõuna suurt sõda ära hoida. Teine maailmasõda on kui
Saksamaa kättemaks kaotuse eest Esimeses maailmasõjas. Tugeva natsireziimi all
oleval Saksamaal ei ole kellelgi õigust teisitiarvamisele, natside ebainimlikke julmusi
sõjas ei julgenud isegi paavst kritiseerida, kuna kartis, et see toob vaid juurde ohvreid.
Ka Nõukogude Liidus oli usuelu Teise maailmasõja ajaks suuresti välja suretatud ning
kirikul ei olnud mingitki võimalust stalinistlikku terrorit peatada.
Nõukogude Liidus nägid revolutsioonilised bolsevikud vaenlasi ka vaimulikes, kuna
nad olid alates Peeter Suure aegadest teinud palju koostööd riigivõimuga. Marxi järgi