haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu.(otsust. Vene saatuse). Kaksikvõimu ajal muutus Vene poliitiline elu äärmiselt kirevaks. Enamlaste eesmärgix oli üles ehitada sotsialistlik Vene. Enamlaste esiletõus: Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike, mida viimased soovisid. Saksamaa pooldas neid, sest nii loodeti Vene sõjast välja lüüa. Seetõttu lasi Saksa Leninil
k rändaja. Ülikoolide asutamine. Esimene ülikool asutati 1088 Itaalias Bolognas. 14 saj Pariis ülikool. V d rändasid mööda Euroopat, kultuurihuvilised ja loovad. 1213 saj nende luule aeg. Kaaskodanikke ärritas nende mittetagasihoidlik eluviis, pummeldamine, kaardimängud jne. See hakkas ka kirikule silma ja taheti midagi ette võtta, esimesex sammux nende vastu oli see, et kirikukogu keelas neil jumalateenistusi pidada (enamik oli vaimuliku haridusega), teisex ähvardati neid vaimuliku seisuse ära võtmisega, juhul kui nad Pariisist ei lahku (mida nad tegid)asusid mujale Euroopasse, järgmine keskus oli Salzburg, kust on kõige rohkem jälgi leitud. Neilt pärit "Gaudeamus", käsikirjaliselt pandi kokku ka "Carmina Burana". Kirik ei jätnud neid ikkagi veel rahule: loobugu senisest eluviisist ja kirik võtab nad enda ridadesse tagasi. Paljud tegidki nii. Vagantide periood lõppes, kui