LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
sessioonse iseloomu vahekorrast.
Samasuvised lestad toituvad rannas, madalas vees; peamised on Chironomidae
(surusääsklaste) larvid, Harpacticoida (rullikulised) ja Cladocera (vesikirbulised).
6
Nende toidus leidub ka amfipoode Gammarus (kirpvähk) ja Corophium (kootvähk) ja
aerjalalisi Calanoida (hormikulised). Paiguti etendab Ostracoda (karpvähid) olulist osa.
Teisesuvised lestad toituvad samadest gruppidest, millele lisanduvad juba väga väikesed
Macoma baltica (balti lamekarp) isendid, Nereis diversicolor (tavaline harjasliimukas)
ja Hydrobia ventrosa (ümarkeermeline vesitigu).
Kolmandal eluaastal muutub toidu koosseis järsult. Cladocera, Copepoda (aerjalalised)
ja Ostracoda kaovad täielikult. Ka Chironomidae (surusääsklaste) larve leidub hiljem
vaid vähestel isenditel. Tähtsamaiks toidukomponendiks saavad paljudes kohtades
annaabi.ee 
