Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
elu jätkumisest kusagil elavate lähedusest, kus ta vajab esemeid maapealsest elujärgust;
indgermaani arusaamal, mille kohaselt kesksed on reis teise ilma ja esemed, mis on selleks
tarvilikud (Torp- Kõivupuu 2003: 72). Rahvatraditsioonide kohaselt hakkab lahkunu, kellele
midagi kaasa ei pandud, kodus käima ja enda omandit taga nõudma13.
Tavaliselt pandi kirstu surnupesuseep, viht ja kuivatusrätt. Kirstu pandi ka (teisepoolseks) eluks
vajalikke või surnule isiklikult tähtsad esemed, näiteks tubakakott, piip, palveraamat,
viinameestel viinapudel, suitsumehele suitsupakk, kirves, lauluraamat, Uus Testament,
metallraha jne14. Uue Testamendi ja ikoonide kirstupanekut vene matmiskombestikus välditi,
sest see võis solvata Jumalat või ikoonil kujundatud pühakut ( 1999: 522-523).
Kirikuga seotud atribuutikast pandi kirstu kaelarist ja palveleht ( 2000: 154).
1998.-1999
annaabi.ee 
