Mitmekeelne oskussuhtlus
korral. Keelekeskses maailmas on nad alati olnud teada ja esindatud ka
mitmesuguste dihhotoomiatena eri tõlketeooriates. Ka instrumentalis-
miga sobivad mõlemad, kuna toimiva sihtteksti kirjutamisel võib selle
sihtteksti funktsioon olla ka lähteteksti võimalikult täpne kirjeldamine.
Siin mõeldud vahe ei seisne mitte mingites sihtteksti parameetrites ega
selle seostes lähtetekstiga, vaid tõlkeprotsessis. Keelekeskne tõlkimine
on deterministlik mehaaniline teisendusprotsess, instrumentalistlik
tõlkimine põhineb sellel, et tõlkija tahab midagi. Ka tähttäheline
tõlge on instrumentalismiga kooskõlas, kui tõlkija seda teadlikult
teistele variantidele eelistab. Teine levinud jaotus on tõlkimise ja
lokaliseerimise (tõlkimine pluss kultuurikontekstiga kohandamine)
vahel. Ka siin on kommentaar sama: need ei ole vastastikku välistavad
ja mõlemad on võimalikud kummagi maailmavaate korral.