väljundi impulssreaktsioonina Impulssreaktsioon kirjeldab vaadeldava trakti väljundi reaktsiooni kui trakti sisendile antakse ühesed (1) impulsid ja kõik koodri trigerid olid algselt seisus 0 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Konvolutsioonkood Iga konvolutsioonkoodri väljundi ja sisendi vaheline trakt on analoogselt plokk koodidega iseloomustatav ka moodustaja polünoomiga, mis on formeeritav impulssreaktsiooni ühikviite teisendusena g(D) = g0 + g1D + g2D2 + ... + gMDM, milles D tähistab ühikviite muutujat Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 11 Näide Vaatleme eeltoodud skeemiga konvolut sioonkoodrit, millel on kaks trakti (1 ja 2) Trakti 1 impulssreaktsioon on (1, 1, 1) Sellele vastav moodustajapolünoom on g(1)(D) = 1 + D + D2 Trakti 2 impulssreaktsioon on (1, 0, 1) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 12 Näide Traktile 2 vastav moodustajapolünoom on g(2)(D) = 1 + D2
sisendsignaali korral Sageduskarakteristiku moodul |H(f)| näitab väljund- ja sisendsignaalide amplituudide suhet Viimast nimetatakse ka amplituud-sageduskarakteristikuks sest näitab väljundsignaali amplituudi sõltuvust signaali sagedusest konstantse sisendsignaali amplituudi korral Sageduskarakteristiku faas ∠H(f) näitab faasinihet väljundi- ja sisendsignaalide vahel. Süsteemi sageduskarakteristik H(f) on leitav selle impulsskaja h(t) Fourier’ teisendusena: Teades süsteemi sageduskarakteristikut H(f) saab väljundsignaali spektri Sv(f) leida sisendsignaali spektri ja sageduskarakteristiku korrutisena Sv(f) = Ss(f)·H(f) Viimasest saab omakorda Fourier’i pöördteisenduse kaudu leida väljundsignaali ajalise kuju. Kolme viimast asjaolu saab kasutada konvolutsiooni kiireks arvutamiseks, meetod on tuntud kui konvolutsiooniteoreem Seosed impulsskaja ja sageduskarakteristika vahel –
annaabi.ee 
