Eesti murrete erijooned
· Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand
· Assimlatsioonid mb > mm, nd>nn, lj>ll, sj>ss: lammad, nõnna, väl'la, kossad
· Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta
· Algup. Diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun:saanad
· Ains os pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad 'kandjat'
Keskmurde liigendusi
Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teisely poolt mitmed
lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ütessä, 'istu 'istuda')
Lääne- (tugev seesütlev (nurkas), nõrga aste üldustumine (kurv:kurva), mb>mm
('(h)ammad), e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o>õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i-
imperfekt (kuulid 'kuulsid'), mitm 3p vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p nuvad
(tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi)
Keskmurde murrakurühmad
annaabi.ee 
