E.Zola "Therese Raquin"
suhe Thérèse'iga, kelle jaoks see on õnne tipp.
Inimloomuse üks omadusi on kadedus. Juba pisikesest kahtlusest, et keegi on õnnelikum,
piisab, et sundida inimest otsima rohkemat. Tekib tunne, et täielikust õnnest on veel üks
väike samm puudu. Nüüd on väga lihtne teha üht suurt viga - võtta liiga suur samm ja
kukkuda õnne tipu taga haigutavasse kuristikku. Seda just tegidki Thérèse ja Laurent, kui
nad tapsid Camille'.
Mõlemad olid teiseleidmisest nii pimestatud, et Camille' tapmine selleks, et nad saaksid
edaspidi koos olla, ei tundunud neile mingi erilise väärteona. Kuritegu toimus nii, et
mõlemad süüdlased jäid kahtluseta. Aasta pärast nad abiellusid, kuid senine armastus ja
iha olid asendunud hirmu, koguni paranoiaga. Kõikjal, kamina ees toolis istuvana ja isegi
voodis nende vahel, nägid nad uppunud Camille' laipa. Närvipinge viib noored
lõpplahenduseni, milleks on enesetapp.