Kakskeelne laps
Järgmist keelt õppima hakates ei arutle laps, miks
uus keel erineb nendest, mida ta juba oskab, vaid võtab erinevused omaks. Lapsega
suheldes tuleb järgida põhimõtet ,,üks keel üks inimene, üks keskkond üks olukord",
see tähendab, et kindlas olukorras või kindlate vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt.
Mingil juhul ei ole kasulik sellise strateegia kasutamine, kus arusaadavuse eesmärgil
asendatakse omakeelses jutus mõned sõnad teisekeelsetega.
Kakskeelse lapse areng ei erine palju ükskeelse lapse omast. Siiski mõningaid
lahknevusi põhjustab kahe keele vastastikune mõju. Näiteks võib kakskeelse lapse kõnesse
ilmuda mõni keeleelement oluliselt varem ja mõni hoopis hiljem. Kindlasti kuulub
kakskeelse lapse keelelise arengu juurde ühe keele elementide teise keelde ülekandmine.
Kakskeelse lapse mõnede keeleliste oskuste aeglasemat arengut ei tohi pidada veel
kõnepuudeks või alaarenguks.
annaabi.ee 
