Ajaloo uurimustöö
hilja, viimases hädas ja ebasiiralt kompromissivalmidust ilmutas ning ei suutnud ka hiljem
oma kivistunud seisuseuhkusest üle olla. Selle tulemusena ei sulanud baltisaksa eliit kokku
eesti eliidiga. Teisiti läks näiteks Soomes, kus rootsi ülemkiht omandas soome keele ning
mõlemad kultuurid moodustasid põhiolemuselt ühe ja sama kultuuri. Lääne-Euroopas oli
ühiskonna eliit tekkinud valdavalt kunagiste suurmaaomanike kihist, mis mitmel maal oli
algselt olnud teisekeelne ja meelne kui lihtrahvas. Separatistlike meeleolud tugevdamisele
5
vaatamata jäi suurem osa balti mõisnikest tsaaritruuks, säilitas oma majandusliku võimu
(maavaldused) ja allesjäänud poliitilised privileegid. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli
baltisakslastel lootust kaitsta oma arhailisi privileege: Saksa keisririik oli märksa
demokraatlikum ja moodsam maa, mille parlamendis oli kaalukas roll sotsiaaldemokraatidel