Tunnetusteooria alused
Tervikuna oli nii ratsionalistidel (Rene Descartes, B. Spinoxa, Leibniz) kui
ka empiirikutel (F. Bacon, J. Locke, E.Condillac) iseloomulik individualistlik käsitlus. Kuigi
ratsionalistid peavad tõeste teadmiste allikaks isoleeritud indiviidi abstraktset mõtlemist ja
sensualistid-empiirikud meelte andmeid ja praktilisi kogemusi, arutatakse mõlemal juhul
tunnetusteooria probleeme nii, nagu annaksid indiviidi meeled või mõistus mingi algse
maailmapildi, mida sotsiaalsed tegurid teisedavad. Ei suudetud mõista, et ilma
sotsiaalkultuuriliste teguriteta ei saa üldse olemas olla inimese maailmapilti. Kui pööratakse
tähelepanu inimese keele ja märkide süsteemide osale tunnetusest (Leibniz, Locke), siis
vaadeldakse keelt seoses individualistliku tunnetusskeemiga, mitte aga praktilise sotsiaalse
tegevusega. Tulemuseks on agnostilsed järeldused (Locke, Condillac).
XVIII saj hakkas arenema psühholoogia. Individualistliku käsitluse ühendamine tajumise
annaabi.ee 
