Maa atmosfäär ja selle tekkest
Kaasaegsest atmosfääris lämmastik läheb osaliselt tagasi Maa sisemusse eriti
NaNO3 ja KNO3-na. Kuid need lämmastiku kaod on tuhised. Umbes 500 milj.
aastat tagasi Maa esmases atmosfääris oli kõigest 33% praegusest hapniku massist,
mass kasvab pidevalt. Kasv on olnud ebauhtlane.
Esimene järsk kasv oli devoniskarbonis
(350-300 milj. a. tagasi). Siis oli atmosfääris sama palju hapnikku kui
teisases atmosfääris. Pärast seda hapniku hulk vähenes ja triiases (200 milj. aastat
tagasi) oli jälle teda sama vähe kui fanerosoikumi alguses. Teine järsk kasv toimus
mesosoikumi keskel (ligikaudu 150 milj. aastat tagasi).
Praeguseks on atmosfääri koostis inimtegevuse ja bioloogiliste protsesside tagajärjel
tundmatuseni muutunud. Praegu koosneb atmosfäär lämmastikust (78%) ja hapnikust
(20%) ja süsinikoksiidist mida on ainlut 0,03 %, mida oli umbes 2 miljardit aastat tagasi
peaaegu 20%