Antiikteater
lõunad. Natuke korjates ja otsides saan väljakul olevatest jäänustest isegi kõhu täis,
mis on väga meeldiv peale sellist pikka nälga. Teatrit ja leiba, rohkem pole midagi
vaja, nüüd kui leib käes tuleb ka teatrisse sisse saada.
Sel hetkel nagu jumalad oleksid saatnud, lendles mulle näkku määrdunud
paberileht, millel seisab, et täpselt keskpäeval etendatakse linna serval amphiteatris
kuulsa Teiriase näidentit ,,Ori ja Vein". Isegi minu harimata pea on sellisest
etendusest kuskilt kuulnud, pidi väärt tükk olema. Vot see oleks mulle paras teater,
mõtlesin endamisi. Mõeldud tehtud, sean sammud linnateatri poole.
Sammudes teatri poole meenub mulle aeg, kus ma olin veel jõukas täieõiguslik
kodanik, aga nüüd, kui olen läinud põhja tänu ühele petturist ärimehele, kes suutis
kogu mu vara mult välja petta. Juba mitmendat aastat elan ma rentslis ja elatun
annetustest
annaabi.ee 
