selle näite jaoks saame parandi Kt dispersiooni u2(Kt) valemi (u2(Kt)= c20,0034u2(0,0034)+c2t u2(t)+c2VEu2(VE)) põhjal määrata seosest: u2(Kt)=(t*VE)2*u2(0,0034)+(0,0034*VE)2*u2(t)+(0,0034t)2*u2(VE)=(0,02K*80m3)2*(0,00006K-1)2+(0,0034K- 1 *80m3)2*(0,05K)2+(0,0034K-1*0,2K)2*(0,04m3)2=0,00036 m6 millest parandi Kt standardmääramatus u(Kt) on: u(Kt)=0,00036 m6= 0,019 m3 124. MATERJALI TÕMBETUGEVUSE MÄÄRAMINE 125. Tõmbetugevuse arvutamine = F/A, kus F teimikut purustav tõmbejõud, A teimiku ristlõike pindala 126. Panust andvad dispersioonid Sisendhinnangud F ja A on teineteisest sõltumatud, kuna nad saadakse eri mõõtevahendite abil eri mõõtemeetodeid kasutades. Tõmbetugevuse mõõtetulemuse dispersioon u²() on arvutatav seosest: u²() = cf²(F)u²(F) + cf²(A)u²(A), kus cF = /F = 1/A cA = /A = F/A² u(F) teimikut purustava tõmbejõu standardmääramatus, u(A) teimiku ristlõike pindala mõõtetulemuse standardmääramatus.
Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. Selleks kulutab osa pendli energiast. Joonis 8. Löökpendli skeem 5.3.Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket. Väsimusteimi tehakse erimasinaga, kus pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged. Joonis 9. Väsimusteimi skeem pöörleva painde korral 9 6. Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meetodite ülesanneteks on: 1)defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.); 2)materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine;
toimel nimetatakse väsimuseks. Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N0 koormusetsüklite juures (baasarv N0 on terasel 107, mitterauasulamitel 108). Sümmeetrilise koormuse korral väsimuspiiri tähis on -1 (Sele 2.3). 13 Väsimusteimi tehakse erimasinaga (Sele 2.7), kus näiteks pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged (Sele 2.8; teimik kinnitatakse masinasse ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka tõmbe- survekoormusega või korduva väändekoormusega. katsekeha Sele 2.7. Väsimuskatsemasin. Väsimuspiiri eksperimentaalseks leidmiseks on vaja 8 ... 12 ühesugust siledat või kontsentraatoritega (sooned, astmed, keermed jms) katsekaha. Esimest katsekeha
Voolavuspiir 8 2 rauasulamitel 10 ). - alumine ReL N/mm 2 Väsimusteimi tehakse erimasinaga, kus - ülemine ReH N/mm 2 pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. - tinglik Rp0.2 N/mm 2 Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad Tugevuspiir Rm N/mm pinged (sele 1.8; teimik kinnitatakse masinasse Plastsusnäitajad ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka
annaabi.ee 
