Nüüdiskirjandus
Pigem on see
vägivalla kujutamine mngisugune esteetiline, mitte eetiline või mingeid muid, nt kristlikke või
mittekristlikke ideoloogilisi asju sisaldav. Nt Tarantino filmides pole ka see vägivald seotud
mittemingisuguste kangelaste või eriliste ideedega. Ka seal on see puhtalt esteetiline vägivald.
Ja selle kujutamine peaks kaasa tooma ilma ideoloogiata esteetilist naudingut. See vägivald
peaks olema ilus.
Ühe ajastu hoiakud paigutatakse siin teise ajastusse ja selle kaudu teikitatakse selles aja
määratluses segadus, võõritatakse seda aja määratlust. Sellist võtet nimetatakse
anakronismiks. Nt ka Jaan Undusk näidendis ,,Gevedo" (???).
Nendel juttudel eriti peenet ja originaalset süzeed ei olegi. Mõne lühema jtut puhul võiks
rääkida üldse süzee puudumisest. Aga Õunapuu on väga tugev olukordade looja ja
konstrueerida. Need olukorrad on väga jõulised, täpselt korrastatud. Selle jõulisuse toob esile
just visuaalsus
annaabi.ee 
