E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
igal pool luuramas ja kuulamas käib, kus midagi räägitakse. Homme lasen temale hea
nahatäie vitsu anda.»
«Pai preili, ma ei saa teist aru.»
«Kuidas nii?»
«Teie olete muidu nii hea ja lahke kui ingel; kuidas võib teie süda siis lubada, et teist
inimest pekstakse?»
192
«Jampsid sa, Maieke? Kas ori ilma vitsata võib elada? See on ju neile niisama tarvilik kui
igapäevane leib.»
«Kes teile seda on ütelnud?»
«Kõik inimesed.»
«Pai preili, teiis olete minust targem ja teil võib õigus olla; siiski palun ma südamest, et te
kupja tütre nuhtlemata jätaksite.»
«Oh sina, tuikese hing!» naeris Adelheid rõõmsalt. «Kes sinu palvetele vastu võib seista?
Jäägu ta siis seekord veel karistamata, aga tuleval korral saab ta kahevõrra.»
Adelheidi kõneviis oli nii südamlik Ja ilmsüütu, ta hääl nii mahe ja magus, et keegi tema
südame headuse pärast kahevahel ei võinud olla. «Meie jutt jäi pooleli,» ütles Adelheid.