Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin
Akumulatiivsete järvede nõod on kujunenud mereliste, liustike või vooluvete setete
kuhjumisel. Need võivad olla nii maapinnatõusu kui ka maasäärte kuhjumisel merelahtedest
tekkinud reliktsed järved, liustike servalähedased paisjärved jne. Eestist on akumulatiivsete
järvenõgudega näiteks Mullutu suurlaht ja Käsmu järv.
Ookeani reliktid on järved, mis tekkivad ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis
koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tehtise Ookeani jäänuk. Ookeani reliktide
nõgude põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoor.
Karstinõod kujunevad karbonaatsete aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. Need on
mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt
veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Karstinõgudesse kujune-
vad järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel.
http://lepo.it.da.ut