Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. H. ei meeldi teadus ja tehnika. Kreeklased on sügavamad kui meie. Nende maailmamõistmine on laiem. Kreeklaste kunsti käsitlus võibki olla teeks välja sellest teadusliktehnilisest ajastust. Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses end varjav on vanem ja jäävam kui inimese teos. Kunst on uue maailma avamine 14. Foucault' huvi antiikeetika vastu. Foucault' «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ,,Seksuaalsuse ajalugu",millel on 3 köidet. Esimene köide rääkis seksist (Naudingute pruuk),
Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. H. ei meeldi teadus ja tehnika. Kreeklased on sügavamad kui meie. Nende maailmamõistmine on laiem. Kreeklaste kunsti käsitlus võibki olla teeks välja sellest teadusliktehnilisest ajastust. Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses end varjav on vanem ja jäävam kui inimese teos. Kunst on uue maailma avamine 14. Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. „Seksuaalsuse ajalugu”,millel on 3 köidet. Esimene köide rääkis seksist (Naudingute pruuk), teine