Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
Oli seda
meelt, et teadlaste tasu ei tohiks olla nii kõrge, kui oli olnud Stalini ajal. Ühelt poolt riik ehitas uusi
teadusharidusi, soodustas kõrghariduse omandamist, teiselt poolt isiklikus plaanis kärbiti teadlase
sissetulekuid. Hruštšovi isiklik lähenemine oli, et üldhariduskool peab andma noorele ka mingeid
praktilisi oskusi, kogemusi. Tähendas tegelikult seda, et H ajal võeti ette üsna ulatuslik hariduselu
tehnoseerimine. Panustati just nendele õppeasutustele, mis andsid erinevaid kutseoskusi. Ka nt
Eestis hakati sel ajal looma süvaklasse. Ka nt Härmas süvaõppe sisse viimine on sellest ajast pärit,
tagamaaks oli ka üleliiduliselt vaadatuna see, et kui ükskord tuleb võitlus NATO-ga, on vaja
inimesi, kes NATO sõnavarast aru saaksid, ka sõjandust õpetati inglise keeles.
1957 a-st hakati ülikooli võtma sisuliselt neid noori, kes olid juba varem 2 a töötanud.