Okeanograafia on merede ja ookeanide uurimisega tegelev voib Eestis leida naiteks Parnus, Saaremaal Jarvel, Pirital. hudroloogia haru. Liivarannad on randla tuupidest koige liikumavad ning seal Hudroloogia on teadus, mis laias mottes uurib Maa hudrosfaari, toimuvad rannikuprotsessid on ka koige aktiivsemad. sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva Tehnorandlahudrotehniliste rajatistega randla, ehk inimese keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib tegevuse kaigus kujunenud randla. Eesti rannikul ei ole selline laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja randlatuup veel ulatuslikult levinud. Suurim tehnorandla on valguse levikut vees jms. Seda osa okeanograafiast voidakse Eestis naha Tallinna ning Muuga lahte rajatud sadamarajatiste nimetada ka merede loodusgeograafiaks
(lühend. kruusarandla) kliburandla + LIIVARANDLA liivast rannavallidega, sageli eelluidete, või luidetega piirneva kuhjerannaga randla (plaaz) + MÖLLIRANDLA peeneteraliste (aleuriitsete) setetega, tavaliselt väga lauge (kamardunud, rohtunud) rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla ± TEHNORANDLA hüdrotehniliste rajatistega (muulide, kaitseseinte, buunide jms.) (sadamad, promenaadid, kunstrannad, muudetud loodusliku dünaamikaga randla. tehiskaitserajatised jne) Esitatud randlatüüpidest esimesed 4 on murrutusrandlad, järgnevad 3 aga kuhjerandlad; tehnorandla puhul võib tegu olla nii kuhje- kui kulutusrannaga. Randlate kaitse meetodid: passiivsed ja aktiivsed.
annaabi.ee 
