Kultuurigeograafia konspekt
ning kultuuri ja looduse vaheliste seoste vaatlemisega poliitilises votmes. Nii uuritakse naiteks
keskkonnakatastroofe, parandiloomet, kultuurilist ebavordsust globaliseeruvas maailmas ning ka avaliku
ruumi ja isikliku ruumi suhteid. Kui 1990. aastatel keskendusid uurimused ruraalsuse, linnalisuse,
seksuaalsuse, postkoloniaalsuse, (rahvusliku) identiteedi, turismi, globaliseerumise, kultuuri tarbimise ja
maastike temaatika limber, siis 21. sajandil on keskseks tousnud küberruum, Interneti tehnolooogiad,
religioon, "unustatud" sotsiaalsed grupid (lapsed, vanurid puuetega inimesed), kehalisus.
Kultuurigeo eestis- Niivõrd on tegelenud kultuurigeograafia alla kuuluvate teemadega Granö, kes tundis
huvi loodusrrumi kui inimese kujundatud sotsiaalruumi uurimise vatsu. Pani aluse koduloolisele uurimisele.
Kant- uuris inimese aistilimbrus, linna kultuurmaastiku morfoloogia, varep ja eilart- tegelesid inimese ja
keskkonna suhete uurimisega. Kurs- kõige angloameerikaliku kultuurigeo