Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)
Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi.
Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja
materiaalsete huvide kaitsele, mis tulenevad tema mis tahes teaduslikust, kirjanduslikust ja
kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on.
Inimese loometegevuse tulemused on väga mitmekesised, ulatudes traditsioonilisest kirjanike,
kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu
on ka intellektuaalomandi kaitseks loodud erinevaid võimalusi.
Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige:
- kaubamärgi omanikule,
- teose autorile,
- leiutise autorile või omanikule,
- tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule,
- lepingu alusel õigused saanud isikule,
- tööandjale,
- õigusjärglasele,
- riigile.
Sageli aetakse segamini asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe