ette ei kujuta. Sony näitas silindrilist 3D-ekraani Sony tutvustas Tokyos toimunud messil uut 360-kraadist 3D-ekraani, mida saab vaadata igast suunast ja mille juurde pole tarvis spetsiaalseid prille. Ekraani mahutav silindriline seade on 27 sentimeetri kõrgune ja selle aluse diameeter 13 sentimeetrit. Ekraanil saab näha 3D objekte, muuhulgas multifilmide tegelasi, autosid, gloobust ja inimesi, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator. Selle kohta, kuidas tehnoloogia täpsemalt töötab, ei ole Sony selgitusi jaganud. Teada on, et valgusallikatena on kasutuses LEDid ja prototüübi valmimiseks kulus kaks aastat. Arvamus Kõik uued tehnikad on väga huvitavad ja ka väga vajalikud.Iga päev tuleb midagi uut juurde.Kõige huvitavam tehnika mis on leiutatud on minu meelest seade millega saaab näha läbi seinte.See pakuks kindlasti paljudele inimestele huvi.Eriti oleks see vajalik
Astronoomid avastasid Päikesesüsteemi teisiku Astronoomid avastasid kauge tähe ümber tiirlevate planeetide süsteemi, mis sarnaneb Päikesesüsteemiga. Päikesest umbes kaks korda väiksema tähe ümbert leiti Jupiteri ja Saturni analoogid. Suurbritannia St Andrews'i ülikooli teadlase Martin Dominiki sõnul näitab avastus, et Päikesesüsteemi sarnased süsteemid võivad olla palju tavalisemad kui varem arvati, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator BBCd. Teadlaste sõnul võib nii selle kui paljude veel avastamata planeedisüsteemide hulgas suure tõenäosusega leiduda ka Maa- sarnaseid planeete. Selliste maailmade avastamine on Dominiki arvates vaid aja küsimus. «Avastasime süsteemi kahe planeediga, mis täidavad meie päikesesüsteemi Jupiteri ja Saturni rolli. Neil on sarnane mass ning orbiidi raadius, samuti sarnane tiirlemisperiood,» rääkis Dominik. «Tundub, et see süsteem on moodustunud sarnaselt Päikesesüsteemile
aastal katseklaasi põhjast mingi veidra olluse avastas, polnud tal aimugi, et sellest saab eelkäija materjalile, millest sada aastat hiljem toodetakse sampoonipudeleid, salatikarpe ja juhtmeümbriseid. Hans von Pechmann oli üritanud kuumutada diasometaani ja saanud tulemuseks midagi valget ja vahajat. Täiesti juhuslikult oli ta valmistanud polüetüleeni, millest tänapäeval on saanud üks maailmas enimkasutatud materjale, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator The Independenti. 1933. aasta 27. märtsil sünteesisid Eric Fawcett ja Reginald Gibson briti keemiakompanii ICI laboris selle uuesti. Nad katsetasid suure rõhu all olevate gaasidega ning märkasid samasugust vahajat ainet, mida von Pechmann oli näinud oma katseklaasis 35 aastat varem. Tänapäeval pole suhtumine sellesse materjali enam kaugeltki nii soosiv toiduhügieeni õnnestus küll parandada, aga tohtu saastamise hinnaga.
annaabi.ee 
