2 Richard Stallmann aastal 2010. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Stallman 4 Ajalugu GNUle pani aluse Richard Stallmann 1983 aastal, Richard tahtis koostada operatsiooni süsteemi mis oleks 100% tasuta, ta ajas kokku inimesed kes hakkasid GNUd looma vaba tarkvara nimel. Nende eesmärk oli luua Unixi laadne operatsioonisüsteem, mis oleks täiesti tasuta. Arendus algas 5. jaanuaril 1984, kui Stallman lahkus töölt Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist, et viimasel poleks õigust tarkvara omandada ega takistada selle jaotamist vaba tarkvarana. 1990 aastaks suutsid GNU töötajad kokku panna korraliku operatsioonisüsteemi, kuid neil puudus tuum. Aastal 1991 töötas Linus Torvals välja Linuxi tuuma. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et
tehnoloogia taha, sest see ei olnud lihtsalt veel piisavalt kaugele arenenud. Nüüd on teadlased astunud pika sammu suurte holograafiliste ekraanide poole. Käesoleva aasta veebruaris meedias ilmunud artiklis holograafia arengusuundade kohta on toodud välja, et uuendused ja arendustegevused käivad edasi täie hooga ja selle teemaga teadusuuringute keskustes ka aktiivselt tegeldakse. Artiklis on toodud välja, et Daniel Smalley koos kaastöölistega Massachusetts’i Tehnoloogiainstituudist (MIT) on välja arendanud uut tüüpi valgusmodulaatori (ekraani), mis on ühtaegu sobilik värviliste hologrammide esitamiseks ja ka odav toota – see, mis maksis enne sadu tuhandeid dollareid, maksab nüüd tuhat. Süsteem kodeerib hologrammi laseri kiirde, kasutades selleks liitium niobaadist (LiNbO3) valmistatud valgusfiibrite külge kinnitatud akusto-optilisi modulaatoreid. Moduleeritud kiirt skaneeritakse nii, et tekiks vajalik valguse ajalis-ruumiline jaotus
annaabi.ee 
