Esiaeg ja arheoloogia alused
Arvatakse, et lihasjõudu oli neil nüüdisinimestest
rohkem. Nagu teistegi liikide korral, on liigi eksisteerimisaja jooksul ning eri piirkondade
indiviidide vahel märkimisväärseid erinevusi nii väljanägemises kui ka kehakasvus.
Neandertallased elasid ja pidasid jahti suuremates rühmades, ennustasid loomakarjade
liikumist ning pidasid neile jahti ka külmemates kllimatingimustes. Senistel andmetel on
leviku põhjapiir Euroopas 54. laiuskraad. Neandertallastega seostatakse Moustier'
tehnokompleksi (vt 8. loengu slaidid). On teada, et nad matsid oma surnuid (enamasti
koobastesse), mõnel juhul on teada hauapanuseid (tulekivist tööriistad, loomaluud, mida on
seostatud toiduga), samuti on mõnikord kasutatud ookrit.
Lisalugemist: http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-
neanderthalensis; vt ka Svante Pääbo (2014), Neandertali inimene; Imeline teadus, nr
11/2014
Homo rhodesiensis ehk Rodeesia inimene
annaabi.ee 
