Vinci. 1967. aastal leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute tehete automatiseerimisega ja seda laadi arvutamise masin nõuab inimese otsest juhtimist. Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile, kes avaldas selle projekti aastal 1834. Tema leidis, et inimese eest võib arvutit juhtida, s.t. tehteid
1967. aastal 10 / 115 leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute tehete automatiseerimisega ja seda laadi arvutamise masin nõuab inimese otsest juhtimist. Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile, kes avaldas selle projekti aastal 1834. Tema leidis, et inimese eest võib arvutit juhtida, s.t. tehteid valida ja arve ette anda, spetsiaalne