"tehnikaspordiklubisid" - 1 õppematerjal

Motokross ja selle areng Raplamaal

osalesid Eesti sõitjad Moskvas esimestel üleliidulistel võistlustel. Järgnevad aastad kulgesid Eesti motoradadel suhteliselt rahulikult ja alles 1960-aastatel hakkas suurem tegevus uuesti peale (Kaldmaa, „Krossirajal“ lk 9). 1960. aastaks oli Eesti mootorisport hoogsasti arenenud ja areng jätkus ka edaspidi. Selleks ajaks oli motoklubide võrguga ühinenud kõik linnad ja rajoonid. Samal ajal loodi rajoonidesse „ALMAVÜ“ tehnikaspordiklubisid, mille põhiline ala oli mootorisport. Krossi aga arendas jõudsasti edasi sel ajal juhtivaks spordiühinguks kujunev „Jõud“, seda sellepärast et nelja aastaga olid maanoored asutanud 16 motoklubi, kus tegutses üle 600 inimese. Majandite jõukuse kasv võimaldas uutele ettevõtmistele muretseda varustust. Selleks ajaks koosnes „Jõu“ motoklubide tehnika 4 park 250 mootorrattast, millest 57 olid spetsiaalsed krossirattad