............................................................................................13 SISSEJUHATUS Käesolev referaat keskendub töötamisel tehtavatele monotoonsetele korduvliigutustele kui füüsilisele ja psühholoogilisele ohutegurile. Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonikainstituudi kodulehel (ttu.ee/mehhatroonikainstituut) on kirjeldatud mehhatroonikat järgnevalt: mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika ja infotehnoloogiliste süsteemide (samasuunalist) koostoimet käsitlev tehnikaala. Seega, kuna eriala on väga mitmekülgne, siis käesolevas töös on lähema vaatluse alla võetud vaid üks erialaga seonduv ohutegur. 1. Ohutegurid Igal erialal esinevad teatud ohutegurid. Ohutegur muutub kahjulikuks siis, kui töötaja viibib selle mõjupiirkonnas pikka aega või kui ohuteguri hulk on nii suur, et see põhjustab tööga seotud tervisehäire või kutsehaigestumise. Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse
5 Saateks Mikroprotsessortehnika on lühikese aja jooksul levinud peaaegu kõikidesse inimtegevuse valdkondadesse. Arvutid on muutunud igapäevaseks töövahendiks, mikroprotsessoreid kasutatakse juba kodumasinates, üha harvemini puutume kokku tööpinkidega, kuhu mikroprotsessorid pole veel jõudnud. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika areng jätkub peadpööritava kiirusega. Vaevalt leidub teist tehnikaala, kus seadmete töökiirus ja efektiivsus, hind ja mõõtmed muutuksid mõne aasta jooksul 10 ja enam korda. Mikroprotsessorist on saanud inseneride käes universaalne vahend paljude probleemide lahendamiseks. Energia- ja tööstusseadmete juhtimine, kontrolli-, mõõte-, bürootehnika jms on vaid väike loetelu aladest, kus tänapäeval mikroprotsessoriteta läbi ei saada. Kooselu arvutitega on muutnud meie arusaamu ja mõttemalle. Pidevatoimeliste protsesside
annaabi.ee 
