Orgaanilise keemia areng
Arvati, et
orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole võimalik, need saavad moodustuda vaid
salapärase elujõu toimel loomulikus keskkonnas. Selle teooria lükkas ümber saksa keemik
Friedrich Wöhler, kes enesele ootamatult suutis kunstlikult sünteesida kusiaine. Koheselt see
küll vitalismiteooria pooldajaid ei heidutanud, kuid sajandi jooksul ilmus veel teateid
sarnastest juhuslikest avastustest, kus erinevad teadlesed sünteesisid nii tehisrasva, suhkrut,
kui äädikhapet. Nii oli arvamus lõplikult välja juuritud ning seni selles valdkonnas kestnud
aeglane areng võis tunduvalt kiireneda. Praeguseks oleme jõudnud sinnani, kus orgaaniliste
ainete kataloog täieneb igapäevaselt pea 4000 uue aine võrra.
19. sajandil oli orgaanilise keemia arengus väga olulisel kohal juhuslikkus ning
tahtmatud ja ootamatud avastused, mis panid tähtsa teadusharu kujunemisele. Ühiskondlikult
annaabi.ee 
