Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
keskmiselt 2,5%. Osa sellest on tingitud tehislikest kemikaalidest. Osoonikihi õhenemine 0,7-2%
on aga tingitud päikeselt tuleva ultravioletkiirguse vähenemisest, mis viis osoonitekke protsesside
aeglustamiseni.
1986 aastal oli päikese aktiivsuse miinimum. Päikese aktiivsuse vähenemine toimus juba 1980
aastast, mil oli 21 tsükli maksimum. Seega võib oletada , et päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse
vähenemine päikeseaktiivsuse miinimumi ajal soodustab lisaks tehislikele saasteainetele täiendavalt
osoonikihi hõrenemist. 1986 aastal hakkas küll päikese aktiivsus kasvama , kuid osoonikiht hõrenes
endistviisi. Siiski ei saa välistada, et päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse tugevnemine pärsib
kuidagi osooni hävimist. Päikeseaktiivsuse kasv võib aga kaudselt halvendada Anarktika osoonikihi
olukorda. "Viimastel aastatel on mõned geofüüsikud jõudnud otsustusele, et kõrgendatud
päikeseaktiivsus soodustab tsüklonite süvenemist