Maatriksvaigud epoksüvaikude baasil
pruunid ained, molekulmass enamasti 300 3500, lahustuvad 2-propanoonis ja püridiinis,
muutuvad t°- 15 200 °C kõvendi toimel jäigaks, lahustumatuks ja mittesulavaks.
Epoksüvaikude kuumkõvastamiseks kasutatakse peamiselt dikarboksüülhapete anhüdriide,
formaldehüüdvaike ja polüamiide. Kõvastamata epoksüvaigud ja kõvendid on mürgised.
Kõvastamisel liituvad epoksüvaigud tekstiili, naha, puidu, metallide, klaasi, portselani,
loodus- ja tehiskividega. Kõvastatud epoksüvaigud on tugevad, ilmastikukindlad, keemiliselt-
ja termiliselt (t°-ni 250 °C) vastupidavad, head dielektrikud.
Epoksüvaike saadakse peamiselt difenoole, polüalkohole või novolakkvaike 1-kloro-2,3-
epoksüpropaani ehk epikloorhüdriiniga töödeldes. Kõige rohkem toodetakse nn. diaanvaike;
nende saamiseks töödeltakse 1-kloro-2,3-epoksüpropaaniga 2,2-bis (p-
hüdroksüfenüül)propaani ehk diaani.
annaabi.ee 
