"tehiskiiritusest" - 1 õppematerjal

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

Ühik bekerell Bq 1Bq- radioaktiivses aines toimub 1 lagunemine sekundis Ioniseeriv kiirgus Kiiritusdoos- selle abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele Kohu kehale mõjub ekvivalentdoos Doosi ühik siivert Sv Keskmine aastane kiiritusdoos- 2,5 kuni 4 mSv Doosikiirus- kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus- mSv/h Ioniseeriv kiirgus Ohtlikkus sõltub kiirguse hulgast, kiirguse tüübist, elundist , koest Kiiritus satub organismi tehiskiiritusest ja ümbritsevast keskkonnast Ümbritsevast keskkonnast- maapinnast, kosmosest, toidust, veest, õhus sisalduvatest radionukliinidest Sissehingatav õhk- radoon (Rn) Ioniseeriv kiirgus Radoon on väärisgaas, pikima poolestusajaga isotoop, värvuseta, äärmiselt mürgine gaas Radooni looduslik foon Eestis 0,007- 0,25 Sv/h Ägeda kiiritustõve kulg I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus