Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane aste on saavutanud vähemalt esimese kosmilise kiiruse(7,8 km/s), võib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla, sest Maa külgetõmbejõud on täpselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva kesktõrjejõuga (kaaluta olek). Enamikul tehiskaaslastel on väiksed mootorid, mis hoiavad lennuaparaati vajalikus asendis ja muudavad tema orbiiti. Orbiit on ringjoonekujuline või, juhul kui kiirus ületab 7,8 km/s, ellipsikujuline. Maa suurim tehiskaaslane on ISS(International Space Station) ehk rahvusvaheline kosmosejaam tiirleb Maa-lähedasel orbiidil. Seda on võimalik Maalt palja silmaga ka näha. Selle uurimislaborid viivad kosmonaudid läbi muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid
salvestada signaali väga kitsastes spektrivahemikes (mitukümmend kuni sada kanalit) Radiomeetriline lahutusvõime filmi või sensori tundlikkus erinevate elektromagnetkiirguste tasemete suhtes Vaateväli sensori kahekordse avanurga suuruse koonuse põhjas olev Maa pinna osa, mida sensor näeb mingilt kõrguselt antud ajahetkel. C = lambda * v (c valguse kiirus (~3 * 108 m/s, lambda laine pikkus, v sagedus) I blokk: 1. Riba- ja jadaskanner. Tehiskaaslastel kasutatavad seadeldised, kaugseireks. Ridaskänner liigub rida- realt, jadaskanneerimine on liikumissuunaga samasuunas. 2. 2 + ja 2 skanneri olemisel lennukil ja satelliidil. Lennukilt saab salvestada stereokujutusi, kuna saab liigutada kanaleid olenemata lennu suunast Kanalitele on võimalik valida lainepikkusi vastavalt vajadusele. Stateliiti saab statsionaarselt kinnitada Stateliit saab lennata kõrgemalt kui lennuk. 3
Tavalise soojuselektrijaama kasutegu on kusjuures 30-40%. See ei saasta keskkonda ning on kergem kui samasuguse võimsusega mõni muu galvaanielement või akumulaator. Kütuseelemendi põhiline puudus on kõrge hind, sest spetsiaalsed elektroodimater- jalid ja katalüsaatorid on kallid. Selle uurimisel on katsetatud kütuseelemente, kus kütuse lagundajaks on bakterid. Juba 1974. aasta paiku ennustati kütuseelementide tehnoloogiale suurt tulevikku, sest tol ajal kasutati neid Maa tehiskaaslastel ja kosmoselaevadel, samuti sõjalistel eesmärkidel. Väga ahvatlevana tundus isegi nende kasutamine sisepõlemismootorite asemel transpordis. (Ahmetov, 1974:201) 1.4. Elementide ühendamine patareiks Elementide ühendamiseks on patareiks on 3 võimalust: 1. JÄRJESTIKLÜLITUS. Järjestik lülituse korral võrdub patarei elektromotoorne jõud üksikute elementide elektromotoorsete jõudude summaga. (vaata joonist 5) 2. PARALLEELLÜLITUS
või akumulaator. Kütuseelemendi põhiline puudus on kõrge hind, sest spetsiaalsed elektroodimaterjalid ja katalüsaatorid on kallid. Sellesuunaline uurimistöö jätkub väga intensiivselt ja mitmes suunas. Näiteks on katsetatud kütuseelemente, kus kütuse lagundajaks on bakterid. (Timotheus, 1999:262) Juba 1974. aasta paiku ennustati kütuseelementide tehnoloogiale suurt tulevikku, sest tol ajal kasutati neid Maa tehiskaaslastel ja kosmoselaevadel, samuti sõjalistel eesmärkidel. Väga ahvatlevana tundus isegi kütuseelementide kasutamine sisepõlemismootorite asemel transpordis. (Ahmetov, 1974:201) 1.4. Elementide ühendamine patareiks Elementide ühendamiseks on patareiks on 3 võimalust: 1. JÄRJESTIKLÜLITUS. Järjestiklülituse korral võrdub patarei elektromotoorne jõud üksikute elementide elektromotoorsete jõudude summaga. Patareiks ei või
Osoonikihi mõõtmisi teostab ka venelaste METEOR satelliit, mis lasti orbiidile 1991 aastal. 1991 aastal viis kosmosesüstik "Space Shuttle" orbiidile kõige aegade kalleima ja suurima atmosfääriobservatooriumi UARS (U pper Atmosphere Research Satellite), mille põhitegevuseks on inimtegevusest tingitud keskonnamuutuste uurimine. Tulipunktis on seejuures osoonikihi seisund. M.Kannineni ja P. Anttila(1993) andmeil asuvad osoonikihti mõõtvad seadmed ka tehiskaaslastel NOAA10 ja NOAA11. Nad edastavad põhiliselt infot Euroopa ja Arktika kohal asuva osoonikihi olukorra kohta, lennates nendest piirkonadadest üle 8 korda päevas. Moodne tehnoloogia võimaldab neil mõõta o soonikihti ka polaaröö ajal. Näiteks kasutab Soome Meteoroloogia instituut antud tehiskaaslaselt saadavat infot osoonikihi kogupaksuse arvutamiseks. Ka paljud teised riigid on mures osoonikihi tuleviku pärast. 1993 aastal saatis Jaapan osoonikihi uurimiseks maailmaruumi 2 uurimisraketi
annaabi.ee 
