Tartu linna ajalugu
Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse
külge püssirohukeldri. Tartu ülikooli taasasutamise järel 1802. aastal hakkasid
Toomemäele kerkima ülikooli ehitised näiteks klassitsistlik Vana Anatoomikum ja
piiskopilinnuse asukohale Tartu tähetorn. Toomkiriku varemete kooriruumi osa
kohandati Tartu ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud
pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi
kokku varisenud tehisgrott ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe
tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause
tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda:
Ingli- ja Kuradisild. Toomemäel asub ka Toomemäe ohvrikivi, mille autentsus ja
päritolu on teadmata. Monumentidest paiknevad seal Kristjan Jaak Petersoni, Villem
Reimani, Karl Ernst von Baeri, Ernst Bergmanni ja Friedrich Robert Faehlmanni kujud,
annaabi.ee 
