MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR
Nad on omavahel seotud sedasi, et päris paljud esemed asuvad looduses, kas siis looduslikult või
tehislikult. Looduslikult esinevad näiteks ohvrikivid, ohvriallikad, pühad puud ja lohukivid.
Need on looduslikult tekkinud, kuid neile on inimeste poolt mingine tähendus omistatud. Näiteks
vanasti taotleti hiies rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste ja
esivanemate) soosingut.
Teisalt on pärandkultuur ja maastikuarhitektuur seotud sedasi, et inimesed on tehiselt tekitanud
maastikule erinevaid asju, mis kuuluvad tänapäeval pärandkultuuri alla, nendeks on näiteks:
vanad hooned, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad.
Maastikuarhitekt ei saa neid esmeid looduses vältida, ta peab nendega tutvunud olema, kui ta
soovib ümbreskonda kujundada. Pärandkultuuri esemed ja ka rajatised ning hooned on kaitse all,
kuna neid on meil Eestis vähe alles ja nende eest tuleb hoolt kanda ja nende ülapidamine on