Asjaõiguse konspekt
Mitte reaalosadena!
Oluline on, et kaasomanike vahel ei ole jagatud osadeks mitte asi kui omandi ese, vaid
omandi teostamise asja suhtes.
Mõttelist osa võib kaasomanik käsutada ainuomanikuna, st nt võõrandada oma mõtteline
osa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta (ühisomandi puhul vaja nõusolekut).
Üldnormiks on kaasomanike kokkulepe/ enamuse otsus.
Kaasomandi tekkimine
Eelduseks üks asi ja mitu isikut, kes soovivad seda asja omandada üheaegselt ja ühiselt.
Kaasomand võib tekkida tehingulistel alustel (AÕS § 92, 120) või seadusjärgselt (nt PärS §
141, AÕS § 150) või ka kohtuotsuse alusel, aga ka sundenampakkumisel.
Eeldatakse osade võrdsust, kui seadusest või tehingust ei tulene teisiti. Tõendamiskoormis
lasub vastupidise väitjal.
AÕS § 71 lg 2 alusel kuulub kaasomanikule ka vastav osa asja viljast (nt üüritulu). AÕS §
71 lg 3 ja 4 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas
omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi
annaabi.ee 
