Frida Kahlo ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril”
tekitanud inimestele emotsioone. Isiklikult tekitab see mulle heaolu tunde. See on küll sõjast
ja probleemidest tulenev teos, kuid sellegi poolest sümbolid, mida Frida kasutas, ei tundu
mulle kui mingid hirmuäratavad asjaolud. Ta kujutab seda jubedat maailmapilti kui midagi
lapsikut ja nagu keegi ei peaks muretsema. Võibolla ta ei tahtnudki, et inimesed
maailmaprobleemide peale mõtleksid. Võibolla ta tahtis ühiskondlikke probleeme
naeruvääristada.
Autoportree annab aimu ka uutest tehastet ja masinatest. Autor jätab need kõik Ühendriikide
poole. Justkui seal oleks kõik halb ja õhk rikutud, sest korstendest tuleb suitsu. Mehhiko
poole jätab ta õitsvaid lilli, sõjas mahalangenuid inimesi ning kuu, päikese ja selgema taeva.
Tekitab Mehhiko poolel kuidagi rohkem kurbv ja rahulliku tunde, isegi kaastunde.
Mina näen Frida loomingus halastamatut avameelsust ja fantaasiarikkust. Ta näitab, kes ta
tõeliselt on. On valmis näitama, millise seisundi ta antud ajal võtnud on