Kas keskkond vajab meie kaitset? Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased. Minu nimi on .................ning räägin teile teemal "Kas keskkond vajab meie kaitset?" Me kõik oleme kursis sellega, kuidas meid ümbritsev keskkond igapäevaselt muutub. Meie teadlikkust suurendab meedia ning samuti ka meie enda silmad, mis näevad ümberringi asetsevaid suitsevaid tehasekorstnaid ning kiirteedel kihutavaid sõiduautosid. Kui üldiselt võtta, siis muutused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui aga muutumist tänapäeval seostada sõnaga keskkond, siis ei saa me seda muutust kuidagi seostada positiivsusega. Niisamuti on ka eelnimetatud teguritega, mis keskkonna muutumist kiirendavad. Miks on see nii? Kas keskkonna hukale määratuse oleme tõesti põhjustanud meie - inimesed? Vastus ei ole
stiili tunnustega lillelisse suvekleiti, peas on tal kelmikas valge barett. Tema kaaslane demonstreerib veidi tõsisemat, kuid samuti dioriliku joonega halli kostüümi ja looriga kübarat. Käes hoiab teine daam punast jakikest, mis värvilt harmoneerub tema kõrgekontsaliste kingadega. Mõlema naise käsi katavad valged kindad selge kodanlik igand. Kaanetüdrukud ilutsevad "Estonia" ooperiteatri taustal, kusagil pole näha progressi tunnuseid suitsevaid tehasekorstnaid ja kommunismi ehitavaid kraanasid. Peab tunnistama, et tegemist on ühe ideoloogiliselt väga ebaküpse asjandusega, kus miski ei vasta sotsrealismi nõuetele rahvuslikku vormi ega sotsialistlikku sisu "Moealbumi" esikaanelt ei leia. Vestluses Melanie Kaarmaga selgus, et tsensuuriorganite kontroll moekunstnike toimetuste üle oli minimaalne, kuna tegemist oli nõukogude kunstide hierarhilise trepi ühe madalaima astmega. Arvatavasti ainult
annaabi.ee 
