Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni
Nt. Pärnu jõest
lõuna poole jäävad alad, sest on soised alad. Ranniku ala Edela-Eestis oli asustamata,
sest pinnas oli viletsam. Teine suurem asustamata piirkond oli Peipsi järve läänekallas.
Esmane elatusala oli põlluharimine. Peamised teraviljad olid oder ja nisu, kasvatasi ka
kaera, hernest, uba ja 11 saj tuli ka talirukis. Loomadest olid eeskätt veised, sead,
lambad, kitsed. Küttimine ja kalapüük olid muutunud teisejärguliseks tegvevuseks.
Oluline tegevus oli metsmesindus. Muinasaja lõpuks kujunes välja käsitööala, millega
igaüks hakkama ei saanud sepatöö - pronksisepp ja hõbesepp. Kui Eestisse jõudis
potikeder, muutus pottsepa töö eraldi käsitööalaks. Eestlased tegelesid kaubandusega.
Oluline kaubapunkt oli läänepool Ojamaa saar e Gotland, idapool Pihkva ja Novgorod,
vahenduskaubandus. Oluline oli raha. Teiselt poolt oli tegemist vahetuskaubandus.
annaabi.ee 
