Eesti uusima aja ajalugu
Suuremad massimõrvad pandi toime jaanuari 1919 - Rakvere külje alt kevati
lahti ühishauad, kus oli maetud u 90 inimest. 14. jaanuaril 1919 Tartus tapeti Tartu krediitkassa keldris 19 suhteliselt tuntud
inimest, nende hulgas oli õigeusu ülempreester, TÜ usuteaduste professor, paar endist Tartu linnavalitsuse liiget, nende hulgas oli
ka paar Tartu käsitöölist ja kooliõpilast. Selle tulistamise katkestas ainult Rahvavägede sissetung.
Enamlased tegutsid ka teisel pool rinnet, mis kuulus Ajutise Valitsuse võimu alla. Oktoobri keskel 1918 toimus Moskvas
okupeeritud piirkondade kommunistlike parteide konverents, kus pöörduti sakslaste poolt okupeeritud rahvaste poole, et kutsuda
nad vastuvõitlusele sakslaste vastu. 12. nov 1918 kutsusid enamlased kokku rahvast kokku Vene turule umbusaldust avaldama
Ajutisele Valitsusele (u 150 inimest) - sellega ei saavutatud tegelikult mitte midagi.