"tegutsevail" - 1 õppematerjal

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

koolimajad, sai kasutada ka vallamaju ja pastoraatide leeritube. Pidude korraldamine oli neis tavaliselt keelatud. Selleks ja muudeks avalikeks üritusteks üüriti ruumie ja saale alevikaupmeestelt, mõisalt ja mujaltki. Enamasti töötasid seltsid suuremate taludes, mille peremehed olid ise seltsi liikmed. Kuna ruumide rentimine oli kulukas 5 kerkis üsna ruttu päevakorrale oma seltsimajade ehitamine, nagu need olid linnades tegutsevail seltsidel. Seltside ehitamine hoogustus märgatavalt 20.sajandi alguses. Rohkem ehitati seltsimaju Lõuna-Eestis, kus seltside asutamine oli elavam kui mujal. Silma paistsid ka Jõhvi ja Iisaku. Tavaliselt püüti seltsi ehitada kihelkonna- või mõnda teise suuremasse keskusesse või rajati võimalikult suure tee äärde. Oma maja ehitamine oli seltsidele kulukas ettevõtmine, raha saamiseks korraldati pidusid, näitusmüüke, võeti laenu seltsi liikmetelt ja teisteltki