VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD
olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja
häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla
enesevalitsemisharjutuseks. Mõned aga peavad mängu olemuseks kaasasündinud vajadust
midagi osata või põhjustada, kuid ka valitsemishimu ja võistlussoovi. Mõned omakorda
peavad mängu kahjulike impulsside süütuks maandamisviisiks, hädavajalikuks täienduseks
ühekülgse suunitlusega tegutsemistungile või tegelikkuses teostamatute soovide
rahuldamiseks kujutluses ning seega eneseväärikustunde säilitamise vahendiks
(http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng).
Mäng on ääretult sotsiaalne nähtus. See tuli inimühiskonna ellu alles teatud atenguetapil:
kuni last sai vanem kõrval kohe tööprotsessi lülitada, ei olnud mängu vaja. Kui tööriistad
muutusid keerukamaks, osutus vajalikuks ettevalmistusaeg, sest last polnud võimalik kohe
tööle panna
annaabi.ee 
